Läänemere taastamine
vähendades toitainete ja ohtlike ainete kahjulikku sissevoolu
Läänemere probleemid
Kahjulik toitainete ja ohtlike ainete sissevool Läänemerre on jätkuv väljakutse.
Mida mina teha saan?
Väikestest tõrudest kasvavad võimsad tammed. Iga väike tegu loeb. Vähenda, taaskasuta, taastöötle!
Parimad praktikad
Kuidas ehitada fosfori filtrit? Kuidas vähendada veeringlusesse jõudvat lämmastikukoormust? Kuidas eemaldada veest ohtlikke aineid?
Läänemere viktoriin
Testi oma Läänemere teadmisi ja esita väljakutse sõpradele.
Läänemere küsimustik
Üldine
Mis on Läänemere keskmine sügavus?
304 m
503 m
54 m
185 m
Õige!
Vale!
Üldine
Läänemeri on maailmas suuruselt teine riimveeline veekogu. Atlandi ookeani soolsus on umbes 35 promilli (‰). Läänemere soolsus on piirkonniti väga varieeruv. Mis on Läänemere keskmine soolsus?
4 ‰
7 ‰
15 ‰
35 ‰
Õige!
Vale!
Üldine
Läänemere vesi vahetub aeglaselt. Kui kaua võtab aega, et kogu vesi vahetuks?
15–20 aastat
30–50 aastat
75–90 aastat
130–150 aastat
Õige!
Vale!
Toitained
Millised on kõige olulisemad eutrofeerumist põhjustavad toitained?
Lämmastik ja fosfor.
Kaalium ja kaltsium.
Magneesium ja väävel.
Fosfor ja kaalium.
Õige!
Vale!
Toitained
Enamik lämmastiku ja fosfori saastest on pärit põllumajandusest. Kui suur osa lämmastikku ja kui suur osa fosforit?
40% lämmastikku, 30% fosforit
20% lämmastikku, 40% fosforit
60% lämmastikku, 50% fosforit
70% lämmastikku, 60% fosforit
Õige!
Vale!
Toitained
Milline toitaine põhjustab sinivetikate kasvu Läänemeres?
Lämmastik
Kaalium
Fosfor
Mitte ükski eespool nimetatutest
Õige!
Vale!
Veetaimestik
Miks on meriheina niidud Läänemere jaoks olulised?
Merihein on üheks Läänemere võtmeliigiks, kellest sõltub paljude teiste liikide heaolu.
Meriheina niidud toodavad rohkem hapniku kui sama suure pindalaga metsad.
Meriheina niidud puhastavad vett taaskasutades eutrofeerumist põhjustavaid toitained.
Kõik eelnevad põhjused.
Õige!
Vale!
Plastid
Kui palju plasti leidub maailma ookeanides (2015)?
Umbes 270 000 tonni
Umbes 100 000 tonni
Umbes 700 000 tonni
Umbes 50 000 tonni
Õige!
Vale!
Plastid
Mis on mikroplastid?
Suuremate plastide tükid, mis lagunevad ühe väiksemateks osakesteks.
Plastikosakesed, mis on lisatud hügieeni- ja ilutoodetesse, nagu näiteks puhastusvahendid ja hambapastad.
Plastkiud, mis eralduvad sünteetilistest tekstiilidest (näiteks fliis) kasutamise ja pesemise käigus.
Kõik eelnevad variandid.
Õige!
Vale!
Plastid
Miks on mikroplastid ohtlikud?
Mikroplastid talletavad endasse erinevaid mürgiseid ühendeid: loomad neelavad plastosakesi alla ja surevad.
Mikroplastid jõuavad läbi toiduahela inimese söögilauale.
Mikroplastid piiravad reoveepuhastuse käigus tekkinud setete ringlussevõtmist.
Kõik eelnevad.
Õige!
Vale!
Ohtlikud ained
Millised on ohtlikud ühendid Läänemeres?
Ained, mis on mürgised, püsivad keskkonnas kaua ja bioakumuleeruvad.
Ained, mis on kantserogeensed, mutageensed ja/või kahjustavad loomade paljunemist.
Ained, mis kahjustavad keskkonda mingil muul viisil.
Kõik eelnevad.
Õige!
Vale!
Ohtlikud ained
Kuidas peaks kõrvaldama aegunud ja kasutamata ravimid?
Viia segaolmejäätmetesse.
Viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumiskohta.
Visata vetsupotist alla.
Kõik eelnevad sobivad.
Õige!
Vale!
Ohtlikud ained
Per- ja polüfluoroalküülid (PFOS ja PFOA) kuuluvad ohtlike ainete hulka. Mis ainetega on tegu?
Pestitsiidides kasutatavad ühendid.
Väetiste rühm, mis muudab põllukultuurid taimehaiguste suhtes vastupidavamaks.
Kuuma-, vee- ja õlikindlate ühendite rühm, mida kasutatakse näiteks riietes, kingades, popkornipakendites, praepannides ja elektroonikas.
Kõik ülaltoodud.
Õige!
Vale!
Share the quiz to show your results !
Subscribe to see your results
Läänemere küsimustik
I got %%score%% of %%total%% right
%%description%%
%%description%%
Loading...


Play Video
WaterChain projekti lühitutvustus
WaterChain vähendab toitainete ja ohtlike ainete sissevoolu Läänemerre.
Projekti kaks põhieesmärki:
- Suurendada teadlikkust igapäevaste tegevuste mõjust Läänemerele ja tutvustada võimalusi toitainete ja kemikaalide koormuse vähendamiseks.
- Toitainete ja ohtlike ainete sissevoolu vähendamine rakendades keskkonnatehnoloogiaid.
Millal?
10/2015 – 9/2018Kes?
- Satakunta Rakenduskõrgkool (Juhtpartner, FI)
- Pühajärvi Instituut (FI)
- Turu Rakenduskõrgkool (FI)
- AS Åland Waterwork (FI)
- Kuninglik Tehnikainstituut (SE)
- Tallinna Tehnikaülikool (EE)
- Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EE)
- Riia Tehnikaülikool (LV)
- Keskkonnalahenduste Instituut (LV)